Küttekolded ökonoomseks

Üha kõrgemale kerkivate küttehindade juures tuleb mõtlema hakata, kuidas suurendada küttekehade kasutegurit. Järgnevalt on juttu paarist tõhusast võttest, mida rakendades kulub vähem puid ja mis aitab ühtlasi ka loodust säästa.

Korstnasiiber

Soomes juba aastakümneid laialt levinud korstnasiiber takistab nii külma õhu pääsemist lõõri kui ka korstna jahtumist peale küttekolde kasutamist. Sedasi  suurendadame ahju (pliidi, kamina) kasutegurit, kuna korsten toimib lisasoemüürina.

Siibrit on kõige lihtsam paigaldada trellistest korstna rajamisel, kuid pottsepp saab seda edukalt paika panna ka hiljem, juba valmis korstnale. Siiber tuleb panna küttekoldega samale või siis järgmisele korrusele, laest umbes 15-20 cm madalamale.

Umbkolle ja restkolle

Arvo Veski kirjutab raamatus „Ahjud, pliidid, kaminad” juba 70-ndate lõpus: „Umbse kolde peamiseks miinuseks on osa kütuse mittetäielik põlemine...kolde tagumises osas ja laia kolde nurkades (lk 45-47)”. Ja restiga kolde puhul: „Hea tõmbe ja ummistamata resti korral saab restiga koldes olla vaid täielik põlemine. Kuna ka liigõhku pääseb koldesse suhteliselt vähe, tõuseb temperatuur koldes kõrgele, mis omakorda intensiivistab kütuse põlemist. Sellise kolde kasutegur on kõrge” (lk 237). Restkolde kasutegur on ligi 80%, ilma tuharuumita ahju kasutegur on seevastu 50-60%.

Tuharestiga ahju kasutegur on umbkoldega ahjust suurem, kuna umbkolle saab põlemiseks vajaliku õhu läbi ahjuukse, mis paratamatult jahutab kollet. Seetõttu on põlemistemperatuur koldes paarsada kraadi madalam ja ahju kasutegur väiksem.

Tuharestiga ahi saab ligi 75% õhust läbi tuharesti, kus hõõguvad söed mis muidu kasutult kolde põhjas seisavad soojendavad õhu kuumaks, ülejäänud õhk tuleb läbi koldeukse olevate õhuavade ja põlemistemperatuur on seega paarsada kraadi kõrgem kui umbkoldega ahjus. Tõmmet reguleeritakse tuharuumi ukses olevate avade kaudu.

Tänapäeval on valdav osa ehitatavatest kolletest restkoldsed. Umbkolde saab küllalt lihtsalt restkoldeks ümber ehitada. Väljaminekud materjalile ja tööle tasuvad juba ühe aastaga ära kuna kütet kulub tunduvalt vähem.